2007. aastal oma 800. sünnipäeva tähistav Liverpooli linnasadam on tegelikult välja kasvanud väikesest kalurikülast Loode-Inglismaal Mersey jõe kallastel. Tõenäoliselt on selle nimi kujunenud ka terminist eluaegne pol mis tähendab mudast basseini või lompi.

Liverpool, mis ei olnud piisavalt suur, et isegi 1086. aasta Domesday Book'is mainitud saada, näib elustuvat, kui kuningas John andis sellele 1207. aastal kuningliku harta. John vajas Loode-Inglismaal sadamat, kust ta saaks kiiresti saata mehi ja varusid üle mere oma huvide tugevdamiseks Iirimaal. Lisaks sadamale käivitati ka iganädalane turg, mis muidugimeelitas inimesi kogu piirkonnast Liverpooli; isegi väike loss ehitati.

Veel üks Liverpooli rahvale 1229. aastal antud harta andis Liverpooli kaupmeestele õiguse moodustada end gildiks. Keskaegses Inglismaal juhtis kaupmeeste gild tõhusalt linnu ja esimene Liverpooli linnapea valiti 1351. aastal.

14. sajandiks oli keskaegse Liverpooli elanikkond hinnanguliselt umbes 1000 inimest, kellest paljud olid talunikud ja kalurid ning kaupmehed, nagu lihunikud, pagarid, puusepad ja sepad, kes toetasid väikest, kuid kasvavat asulat.

Järgnevate sajandite jooksul hakkas Liverpool arenema kaubandussadamana, importides peamiselt loomanahku Iirimaalt ning eksportides samal ajal nii rauda kui ka villa.

Liverpoolile anti rahaline tõuge, kui seal asus enne Iirimaale mässude mahasurumiseks transportimist 16. sajandil ja 17. sajandi alguses suur hulk inglise vägesid. 1600. aastal oli Liverpool veel suhteliselt väike linn, kus elas vaevalt 2000 elanikku.

1642. aastal algas Inglismaa kodusõda kuningale lojaalsete rojalistide ja parlamendi vahel. 1644. aastal ründas mitu korda omanikku vahetanud rojalistide armee, mida juhtis prints Rupert, Liverpooli ja lõpuks rüüstas linna. Paljud linnaelanikud said lahingus surma.

Liverpool püsis kuninglikes käes vaid mõned nädalad, kui nad 1644. aasta suvel Marston Moor'i lahingus lüüa said. Pärast lahingut said parlamentaristid kontrolli enamiku Põhja-Inglismaa, sealhulgas Liverpooli üle.

Liverpool hakkas 17. sajandi lõpus kiiresti laienema, kui Põhja-Ameerikas ja Lääne-Indias tekkisid inglise kolooniad. Liverpool oli geograafiliselt heas kohas, et kaubelda nende uute kolooniatega üle Atlandi ookeani ja linn õitses. Uusi kivi- ja telliskivihooneid kerkis üle linna.

Üks 17. sajandi kroonik jäädvustas: "See on väga rikas kaubanduslinn, majad on tellisest ja kivist, ehitatud kõrgele ja ühtlaselt, nii et tänav näeb väga ilus välja. ...Seal on rohkesti hästi riietatud ja moes inimesi. ...See on London miniatuuris nii palju, kui ma kunagi midagi näinud olen. Seal on väga ilus börs. ...väga ilus raekoda.".

Selle tohutu kasvu ja jõukuse eest tasus peamiselt kurikuulus suhkru, tubaka ja orjade kolmnurkkaubandus Lääne-India, Aafrika ja Ameerika vahel. Kuna Liverpool asus strateegiliselt soodsas kohas sellise atlandiülese kaubanduse ärakasutamiseks, sai sellest peagi maailma kõige kiiremini kasvav linn.

Peamiselt Iirimaalt ja Walesist saabunud uustulnukad olid sunnitud elama kohutavates tingimustes, ülerahvastatud majades, kus puudus kanalisatsioon.

1775. aastal alanud Ameerika iseseisvussõda häiris mõneks ajaks Liverpooli kaubavahetust kolooniaga. Ameerika erakaubitsejad hakkasid isegi ründama Lääne-Indiaga kauplevaid inglise kaubalaevu, hõivasid laevu ja konfiskeerisid nende lasti.

Kuigi Liverpooli esimene sadam rajati 1715. aastal, lisandus 18. sajandil veel neli sadamat, kui Liverpool kasvas riigi suuruselt kolmandaks sadamaks Londoni ja Bristoli järel. Manchesterile lähima sadamana sai Liverpool suurt kasu ka Lancashire'i puuvillatööstuse kasvust.

1851. aastaks ulatus Liverpooli rahvaarv üle 300 000 inimese, kelle hulgas oli palju iiri sisserändajaid, kes põgenesid 1840. aastate kartulipõua eest.

Pärast Ameerika kodusõda, mis kestis aastatel 1861-1865, vähenes Liverpooli sõltuvus orjakaubandusest. Seevastu töötlev tööstus õitses, eriti sellistes valdkondades nagu laevaehitus, köievalmistus, metallitöötlemine, suhkru rafineerimine ja masinatööstus.

Pärast mitme uue sadama ehitamist sai Liverpoolist sajandi lõpuks Suurbritannia suurim sadam väljaspool Londonit. 1894. aastal valmis Manchesteri laevakanal.

Liverpooli kasvav jõukus peegeldus paljudes muljetavaldavates avalikes hoonetes ja ehitistes, mis ilmusid kogu linna, sealhulgas 1849. aastal ehitatud Filharmoonia, Keskraamatukogu (1852), St George's Hall (1854), William Browni raamatukogu (1860), Stanley haigla (1867) ja Walkeri kunstigalerii (1877), kui nimetada vaid mõned. 1870. aastal avati Stanley Park ja 1872. aastal järgnes Sefton Park. 1870. aastal avati Stanley Park ja 1872. aastal Sefton Park.

Liverpoolist sai ametlikult linn 1880. aastal, mil selle rahvaarv oli ületanud 600 000 piiri.

Sajandivahetuse paiku muudeti trammid elektriga sõitvaks ning ehitati mõned Liverpooli tuntuimad hooned, sealhulgas Liver ja Cunard Buildings.

Teise maailmasõja ajal oli Liverpool nii strateegilise sadama kui ka aktiivse tootmiskeskusena ilmselge sihtmärk ning sellest sai Suurbritannia teine enim pommitatud linn. Peaaegu 4000 inimest hukkus ja suured linnaosad hävitati.

"Ja kui te tahate katedraali, siis on meil veel üks varuks ..." Roomakatoliku katedraal pühitseti sisse 1967. aastal, anglikaani katedraal valmis 1978. aastal.

Liverpool kannatas 1970ndate ja 1980ndate üleriigilise majanduslanguse all, mis tõi kaasa suure tööpuuduse ja rahutused tänavatel. 1980ndate lõpust alates hakkas linn siiski taas tõusma, mida elavdasid uus majanduskasv ja ümberehitus, eriti sadamapiirkondade ümberkujundamine. Linna ajaloo ja pärandi tähistamiseks avati mitu uut muuseumi ning 2008. aastal avati nii Liverpooli kui ka Scousers'i muuseumid.ühinesid, et tähistada Liverpooli saamist Euroopa kultuuripealinnaks.

Muuseum s

Siia jõudmine

Liverpool on kergesti ligipääsetav nii maantee- kui ka raudteel, palun proovige meie Ühendkuningriigi reisijuhti, et saada lisateavet.