Eelmisel aastal müüdi lord Byroni tütre raamat oksjonil 95 000 naelsterlingi eest. Võiks arvata, et tegemist on seni kuulmata proosateosega või ehk mõne tundmatu luuletusega. Selle asemel on müüdud raamat üldtunnustatud kui maailma esimene arvutialgoritm!

Täpsemalt öeldes oli see esimene väljaanne teosest, mis sisaldas võrrandit, mida peetakse maailma esimeseks arvutialgoritmiks. Jah, ja selle kirjutas ei keegi muu kui Augusta Ada Byron, või nagu teda paremini tuntakse, Ada Lovelace.

On raske uskuda, et maailma esimene arvutiprogrammeerija oli ühe kõige poeetilisema (ja liiderlikuma!) inglase tütar, aga ometi oli ta seda täiesti. Ada Lovelace'i tunnustatakse kui "numbrite lummutajatari" ja ta oli naine, kes töötas üle 200 aasta tagasi välja esimese algse arvutiprogrammi.

Augusta Ada King, krahvinna Lovelace

Ada sündis 10. detsembril 1815. aastal lord Byroni ja tema naise (kuigi lühiajalise) Annabella Milbanke'i ainsa seadusliku lapsena. Ada ema ja isa läksid lahku vaid mõni nädal pärast tema sündi ja Ada ei näinud teda enam kunagi; isa suri, kui Ada oli vaid kaheksa-aastane. Ada kannatas lapsepõlve, mida praegu nimetataks ilmselt traumeerivaks. Tema ema kartis, et ta kasvab koos isa ebastabiilse jaSelle vastu võitlemiseks oli Ada sunnitud õppima loodusteadusi, matemaatikat ja loogikat, mis oli tollal naiste jaoks ebatavaline, kuigi mitte ennekuulmatu. Samas karistati teda karmilt, kui tema töö ei vastanud nõuetele; teda sunniti tundide kaupa täiesti liikumatult lamama, kirjutama vabanduskirju kehva töö eest või kordama ülesandeid, kuni ta saavutas täiuslikkuse. Iroonilisel kombel oli tatal oli juba niigi kalduvus matemaatikale ja loodusteadustele ning ta oleks neid valdkondi võib-olla ka iseseisvalt jätkanud, olenemata ema sekkumisest.

Ada tundis kirge tööstusrevolutsiooni ning tolleaegsete teaduslike ja tehniliste uuenduste vastu. Samuti oli ta lapsena leetrite tõttu osaliselt halvatud ja veetis seetõttu märkimisväärse osa ajast õppimisega. On mõeldav, et Ada teadis oma ema soovist hoida tema loominguline pool idanemas, kuid nagu Ada ise on teadaolevalt öelnud: "Kui sa ei saa anda mulleluule andke mulle vähemalt poeetilist teadust". 19-aastaselt abiellus Ada William Kingiga, kellest sai 1838. aastal Lovelace'i krahv, ja siis sai temast leedi Ada King, Lovelace'i krahvinna, kuid teda tunti lihtsalt Ada Lovelace'ina. Adal ja Kingil oli kolm ühist last ja kõigi andmetel oli nende abielu suhteliselt õnnelik, kusjuures King isegi julgustas oma naise entusiasmi numbrite vastu.

Nooruses tutvus Ada šotlannaga Mary Somerville'iga, keda tunti kui "19. sajandi teaduse kuningannat" ja kes oli tegelikult esimene naine, kes võeti vastu Kuninglikku Astronoomiaühingusse. Mary julgustas Ada matemaatilist ja tehnoloogilist arengut veelgi. Just Mary Somerville'i kaudu kuulis Ada esimest korda Charles Babbage'i ideest uue arvutusmootori kohta.Sellest ideest vaimustunud Ada alustas temaga ägedat kirjavahetust, mis määras tema tööelu. Tegelikult oli Babbage ise see, kes Adale esimesena omistas nimetuse "Arvude lummutisitar" (Enchantress of Numbers).

Lugupeetud Augusta Ada Byron 17-aastaselt

Ada kohtus Babbage'iga, kui ta oli umbes 17-aastane, ja neist kahest sai kindel sõber. Babbage töötas "analüütilise mootori" kallal, mille ta konstrueeris keeruliste arvutuste tegemiseks. Babbage nägi oma masina arvutuspotentsiaali, kuid Ada nägi palju, palju enamat. Ada sai veelgi rohkem kaasa, kui tal paluti tõlkida mootorit käsitlev prantsuse keeles kirjutatud artikkel inglise keelde, sest ta mõistisTa mitte ainult ei tõlkinud artiklit, vaid kolmekordistas selle pikkuse, lisades lehekülgede kaupa sisukaid märkusi, arvutusi ja uuendusi. Tema märkused avaldati 1843. aastal koos artikli tõlkega ja selgus, et see, mida ta oli kirjutanud, oli nii originaalne, et seda peetakse nüüdseks esimeseks põhjalikuks kommentaariks selle kohta, millest sai tänapäeva arvutid.Kuigi Ada on uskumatult muljetavaldav, ei saanud ta selle artikli eest tegelikult tunnustust enne 1848. aastat.

Ada aastal 1836

Ada ei olnud aga mitte ainult matemaatiliste märkmete kirjutaja, vaid üritas oma matemaatilisi võimeid kasutada ka selleks, et õnnemängudes võidu võita, kuid kahjuks sattus ta mänguvõlgadesse. Ta oli ka kaugel sellest, mida täna võiks pidada klassikaliseks tehnoloogiliseks "geekiks": lisaks hasartmänguprobleemidele oli ta ka viljakas oopiumitarbija, kuigi hiljemKahjuks suri Ada aeglaselt ja piinarikkalt emakavähki, millele ta lõpuks 27. novembril 1852. aastal, vaid 36-aastaselt, alla suri, sest oopium ja verevalamine ei suutnud haigusele vastu seista. Ta maeti oma isa kõrvale Inglismaal Hucknallis asuvasse Püha Maarja Magdaleena kirikusse.

Ada Lovelace'i mõju on aga jätkunud ka pärast surma ja on tänapäevalgi tehnoloogiamaailmas väga tugevalt tunda. Ada Lovelace oli nii vilunud matemaatik ja programmeerija, et tema märkmeid, mis kõik on kirjutatud 1800. aastate alguses ja keskel, kasutas tegelikult Enigma koodimurdja Alan Turing, kui ta kavandas esimest arvutit. Lisaks sellele on Ameerika Ühendriikide Ameerika ÜhendriikideKaitsevägi nimetas 1980ndatel aastatel Ada järgi arvutitarkvara keelt. On selge, et tema pärand elab ka tänapäeval. Lisaks on veelgi selgem, miks Ada on tänapäeval muutunud nii ikooniliseks naiseks tehnoloogias, tema matemaatikaalane talent oli tõeliselt inspireeriv ja on seda ka praegu.

Terry MacEwen, vabakutseline kirjanik.