Oskus suhelda ühise keele kaudu on midagi, mida me kõik peame enesestmõistetavaks. See on osa rahvuse traditsioonidest ja kultuurist, kuid sajandite jooksul on mõned keeled sattunud ohtu ja on pidanud võitlema ellujäämise eest.

Võtame näiteks cymraegi ehk kõmri keele, mis on Briti saarte emakeel, mis pärineb keldi keelest, mida rääkisid iidsed britid. Kogu oma ajaloo jooksul on see keel seisnud silmitsi arvukate väljakutsetega oma eksistentsile.

Walesi keel on brütooniline keel, mis tähendab briti keldi päritolu ja seda räägiti Suurbritannias juba enne Rooma okupatsiooni. Arvatakse, et keldi keel jõudis Suurbritanniasse umbes 600 eKr ja arenes Briti saartel brütooniliseks keeleks, mis oli aluseks mitte ainult walesi, vaid ka bretooni ja korniši keelele. Sel ajal räägiti Euroopas keldi keeli kogu mandril isegikuni Türgini.

Üks esimesi säilinud ja kirja pandud kõmri keele sõnu oli umbes 700 m.a.j. kirjutatud hauakivile St Cadfani kirikus Tywynis, ajaloolises Merionethshire'i krahvkonnas. Esimene kirjalik kõmri keel pärineb aga arvatavasti veel 100 aastat tagasi, mis peegeldab selle keele rikkalikku ajalugu.

Selle keldi esivanemate varajasest kõmri keelest said keskaegsed kõmri luuletajad, nagu Aneirin ja Talesin. Mõlemast tegelasest said tähelepanuväärsed bardid ja nende loomingut säilitati hilisematele põlvedele.

Aneirin oli varase keskaja brtooniline luuletaja, kelle looming on säilinud 13. sajandist pärit käsikirjas nimega "Aneirini raamat". Selles tekstis on kasutatud vana- ja keskvalsi keele kombinatsiooni. Kuigi keegi ei ole päris kindel selle luule koostamise täpses ajastuses, on suulise traditsiooni väärtus, mis on põlvest põlve edasi antud...on ilmne.

Aneirini kuulsaim teos "Y Gododdin" on keskaegne Walesi luuletus, mis koosneb elegiaidest kõigile neile, kes võitlesid Brittoonia kuningriigi Gododdin eest. Arvatakse, et need põhjapoolse Brittoonia kuningriigi sõdalased said oma saatuse 600. aastal pKr, kui nad hukkusid Deira ja Bernicia inglaste vastu võitlemisel Catraethi lahingus.

Samal ajal oli Taliesin tuntud poeet, kes teenis mitme Brythoni kuninga õukonnas. Kuna talle on omistatud palju keskaegseid luuletusi, ei ole raske mõista, miks teda on nimetatud Taliesin Ben Beirddiks või Taliesiniks, bardide pealikuks.

Anglosaksi ajal arenes valsi keel järk-järgult edasi. Suurbritannia edelaosas kujunesid sellest keelest varajased korniši ja valsi keele alused, samas kui Põhja-Inglismaal ja Šotimaa madalatel aladel arenes keelest välja kumbria keel.

Keskajal, ajavahemikus 1000-1536, räägiti walesi keelt, mis sai tuntuks kui keskvalishi keel.

Alates kaheteistkümnendast sajandist moodustas keskvalishi keel ühe selle aja kuulsama käsikirja, Mabinogioni, aluseks. See kuulus kirjanduslik proosajuttude kogumik on üks varaseimaid näiteid, mis arvatakse pärinevat kas kaheteistkümnendast või kolmeteistkümnendast sajandist ja on inspireeritud varasematest jutustustest.

Mabinogioni lood on eklektiline ja kõikehõlmav proosa, mis pakub lugejale erinevaid žanre, mille hulgast valida. Tekstis sisalduvate stiilide laius hõlmab nii romantikat ja tragöödiat kui ka fantaasiat ja komöödiat. Mabinogion, mis on kogutud erinevatelt jutuvestjatelt aja jooksul, on tunnistus keskajalastest ja säilinud suulistest traditsioonidest.

See oli ka periood Walesi ajaloos, mil paljud vürstid valitsesid oma maad, kasutades walesi keelt nii haldusvahendina kui ka igapäevases kasutuses kõrgemate klasside seas.

Näide selle rakendamisest Walesi halduses on Walesi seaduste loomine, mida tuntakse kui "Cyfraith Hywel", mis koostati kümnendal sajandil Walesi kuninga Hywel ap Cadelli poolt. See ajalooline tegelane sai kontrollima suuri maa-alasid ja aja jooksul sai kontrolli kogu piirkonna üle. Just sel hetkel pidas ta asjakohaseks koondada kõik Walesi seadused. Üks varajane koopia aastastkolmeteistkümnendast sajandist on tänapäeval säilinud.

Sel perioodil mängis ka kristlik kirik väärtuslikku rolli dokumentide kopeerimisel ja jäädvustamisel jõukuse jaoks. Eriti olulised olid religioossed orduorganisatsioonid, nagu näiteks tsistertslaste kloostrid.

Järgmine oluline periood kõmri keele ajaloos algab Henrik VIII ajal ja ulatub tänapäeva. 1536. aastast ja Henrik VIII Liidu aktist alates hakkas kõmri keel kannatama, sest võeti vastu seadusi, mis mõjutasid dramaatiliselt selle staatust halduskeelena.

See tähistas suurte muutuste perioodi kogu Briti saarte jaoks ja kuna Wales oli Inglismaa suveräänne, keelati walesikeele kasutamine ja kaotati selle ametlik staatus. Lisaks toimus kultuuriline muutus, kus paljud Walesi aadli liikmed võtsid omaks rohkem inglisekeelse vaate, toetades keelt ja kõike, mis sellega kaasnes.

Ülejäänud walesi elanikkond pidi neid uusi rangeid eeskirju järgima, kuid see ei takistanud siiski walesi keele kasutamist elanikkonna hulgas, kelle jaoks oli oluline säilitada oma keelt, kombeid ja traditsioone.

Sellegipoolest oli küsimus keerulisem, sest ametliku staatuse kaotamine halduskeelena tähendas, et inimestelt oodatakse tööl inglise keeles suhtlemist. See piiramine laienes ka haridusele, mis oli vahend keele allasurumiseks juba varases eas.

Tahvel piiskop William Morgani mälestuseks Llanrhaeadr ym Mochnanti kirikus. 1588. aastal oli ta siin kirikuõpetaja, kui ta tõlkis Piibli kõmri keelde. Autor: Eirian Evans. Litsentsitud Creative Commons Attribution-Share Alike 2.0 Generic litsentsi alusel.

Taas kord mängis religioon otsustavat rolli selles, et keel jääks siiski kasutusse, säiliks ja salvestataks. 1588. aastal avaldati esimest korda William Morgani piibel, mida tuntakse William Morgani piibli nime all, valsi keeles.

Veel üks väljakutse kõmri keele säilimisele oli 18. sajandil toimunud ingliskeelsete inimeste sissevool, mis oli suuresti tingitud tööstusrevolutsiooni mõjudest.

See oli suure massilise rände ajastu ning inglise keel hakkas hetkega vallutama nii töökohti kui ka Walesi tänavaid, muutudes kiiresti kõigi poolt kõneldavaks üldkeeleks.

Üheksateistkümnendal sajandil ei saanud walesikeelne keel ikka veel kasu üldsuse kirjaoskuse taseme tõusust. Kuigi lapsed pidid koolis käima, ei olnud walesikeelne keel osa kooli õppekavast. Inglise keel oli endiselt domineeriv keel, kuna see esindas impeeriumi laienemise ajastul haldust ja äri.

Kahekümnendal sajandil hakati üha enam tunnistama, et kõmri keelt ja kõmri keelt kõnelejaid diskrimineeritakse. Näiteks 1942. aastal käsitles kõmri keele kohtute seadus ametlikult küsimust, et kostjad ja hagejad on sunnitud rääkima inglise keeles, ning kehtestas uue seaduse, mis lubas kõmri keelt kohtutes kasutada.

1967. aastaks võeti tänu paljude üksikisikute, sealhulgas Plaid Cymru ja Walesi keele seltsi kampaaniatele vastu väga oluline ja otsustav õigusakt.

See õigusakt põhines suuresti vaid kaks aastat varem koostatud Hughes Parry aruandel, mis sätestas, et kõmri keelel peab olema kohtutes võrdne staatus inglise keelega, nii kirjakeeles kui ka kõnekeeles.

See oli pöördeline hetk, mil Tudorite ajal tekkinud eelarvamused hakkasid ümber pöörama. Tänapäeval on valsi keel omaks võetud ja seda räägitakse kodus, töökohal, kogukonnas ja valitsuses. 2011. aasta rahvaloendusel nimetas üle 562 000 inimese valsi keelt oma peamiseks keeleks.